Novembri keskpaigas toimub Hannoveris üle aastate taaskord suur tehnikanäitus Agritechnica, mis omakorda tähendab, et põllumajandustehnika tootjad on kõvasti vaeva näinud, et uue ja kasulikuga välja tulla. Enne Agritechnicat aga teevad mitmed suured ettevõtjad veel ka eraldi pressikonverentse, kus kõige uhkemaid uuendusi ajakirjanikele üle Euroopa või miks mitte ka üle maailma, tutvustatakse. Ühel sellisel, Amazone pressikonverentsil Saksamaal Osnabrücki lähistel käis ka Maa Elu.
Kui klassikalisel pressikonverentsil istuvad ühe laua taga kõnelejad, kel midagi tähtsat öelda, ning nende vastas kuulajad, siis tehnika pressikonverents nägi pisut teistmoodi välja. Jah, kuulajad istusid küll n-ö lava ees suurtel tribüünidel, ent lavale toodi ükshaaval kogu ettevõtte tehnika, mille uuendusi insenerid tutvustasid. Selle kõige saateks masinamüra, hoogne muusika ning suured ekraanid. Kahjuks andis ilmataat Eesti põllumehele juba tuttava panuse ehk et enamuse ürituse ajast sadas vihma, alles lõpupoole hakkas päike piiluma. Hea seegi, sest see andis võimaluse kohale saabunud Euroopa ajakirjanikel masinaid parema nurga alt pildile püüda.
Kes Amazone tegevusega kursis pole, siis teadmiseks, et ettevõte toodab väetamiseks, taimekaitseks, külvamiseks ja mullaharimiseks mõeldud haakeseadmeid. Väljaarvatud iseliikuv taimekaitseprits, millele ei ole ette eraldi traktorit tarvis.
Vähemaga rohkem
Aga mis siis ettevõttel uudist? Laias laastus võib uudiste kohta öelda, et igat seadet on mingist kohast täiustatud, täpsustatud, edasi arendatud. Rõhku pannakse aina enam tehnoloogiale, et saavutada vähemaga rohkem. Nii on näiteks väetamine ja taimekaitse kaamerate ja sensorite abil väga täpseks aetud. Võib lausa öelda, et masinad lähenevad igale taimele eraldi. See tagab põllumehele väiksemad kulud, ent parema efektiivsuse.
Taimekaitsepritside osas võib esile tuua näiteks Super L3-e, mille poomide (kui lugeja ei tea poomidest midagi, siis need on laialiulatuvad “harad”, mis taimekaitseprits põllul laiali ajab) töölaius on nüüd 45-48 meetrit. Varem oli see number 36-42. Suurem töölaius annab põllumehele kõrgemad tulemused ja ka vähem tehnoradasid. Paljude seadmete märksõna ongi “laiem”, sest töölaiust on juurde pandud nii atradele, kultivaatoritele kui külvikutele.
Et robotid imbuvad vaikselt meie igapäevaellu, ei vaata neist mööda ka põllumajandustootjad. Nii on ka Amazone koostöös Claasi ja Agxeed’ga loonud autonoomse roboti AutoTill, mis täidab kultivaatori rolli. Et põllumajanduses jääb kvalifitseeritud tööjõudu aina vähemaks, on see inseneride hinnangul hea lahendus, et töö põllul ikka tehtud saaks. Parim kombinatsioon on panna robot põllule koos pärismasinatega, sest oma väiksuse tõttu ei ole veel mõeldav, et ta suuri põllumassiive hariks, vaid ta on sobiv just keerulisematesse tööpiirkondadesse, näiteks teeservad, kivihunnikute ümbrused vms. Tark tehnoloogia aitab kõik põllul töötavad masinad omavahel ühenduses hoida.
140 aastat ühes perekonnas
Eesti põldudel teeb Jatiina müügijuhi Tõnis Põldmaa hinnangul tööd ligi 1500 Amazone masinat: taimekaitsepritse umbes 400, väetisekülvikuid sama palju ning randaale umbes 300. “Väetisekülvikute müügis on Jatiina turuliider, taimekaitsepritside müügis teised,” võttis Põldmaa olukorra kokku.
Kõnekas fakt Amazone kohta on ka see, et 140aastane ettevõte on algusest tänaseni ühe perekonna käes. Heinrich Dreyer alustas ettevõttega 1883. aastal ning tänaseks on Amazone eesotsas tema lapselapselapsed Christian ja Justus Dreyer, kelle nõbudest isad samuti pikalt ettevõtet kahekesi juhtisid. Christiani isa Klaus Dreyer on veel elus ning oli muideks koos abikaasaga pressikonverentsi eelõhtul tutvumisüritusel kohapealgi. Juhuslikult sattusin vestlema tema abikaasaga, kes oli oma vanuse kohta igati kõbus ja särtsakas, selgitades huvilistele värskelt avatud Amazone muuseumis masinate ja ettevõtte tausta.
Täna on Amazonel üheksa tootmisüksust, rohkem kui 2500 töötajat ning kogutoodangust 80% eksporditakse, ülejäänud jääb koduturule.
Allikas: MaaElu, Postimees